Festivali avakontserdil, mis mõeldud kõige pisematele, astub jazzi ja tantsuga üles oma võrratu energia ja vokaali poolest armastatud Tanja Mihhailova. Mis saab, kui panna kokku särtsakas poplaulja ja vahva jazzbänd? Kui panna ühte patta mõnusad tantsuliigutused ja armsad lauluviisid? Kas laulu saab ka tantsida ja tantsu laulda? Kuidas siis? Seda näevad ja saavad proovida kontserdil kõik suuremad ja väiksemad fännid.

Tanja Mihhailova & Band

Tanja Mihhailova – vokaal

Mairo Marjamaa – saksofon

Joel Remmel – klaver

Siim Usin – bass

Ahto Abner – trummid

Väike küla suure mere ääres. Elanikeks on juba tuttavad koerad seriaalist “Tom ja Fluffy“ – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy jne. Kuid vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüdseks on Oskaril väike  tütar Lotte, uue seriaali peategelane. Enamik ootamatuid situatsioone selles seriaalis saavad alguse tänu Lotte püsimatusele ja uudishimule. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad Lotte eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele lõunamaale, et anda rändlinnuparvele tagasi külakesest ülelennul väsimuse tõttu teistest rändlindudest mahajäänud linnulaps Pippo.

Stsenaarium: Andrus Kivirähk

Režissöörid: Janno Põldma, Heiki Ernits

Helilooja: Olav Ehala

Produtsent: Kalev Tamm

Gustav Adolfi Muusikakool on erahuvikool, kus õpitakse valdavalt just rütmimuusikat. Kooli eripäraks on bändiõpe, kus on võimalik oma erialased oskused koheselt koosmängus proovile panna ning nii ühtlasi ka oma lemmikud raadiohitid bändiklassi tuua ja koos kaasõpilastega selgeks õppida.

õp Ingrid Rabi BÄND

Tobias Mardisoo – laul , Johannes Holstein – klahv, Kertu Nõmm – elektrikitarr, Domenik Baldin – trummid, Olivia Kont – klahv, Marie Kraag – bass

õp Liis-Marii Vendti BÄND

Albert Ploom – trummid, Ludvig Janisk – klahv, Ott Richard Hääl – saksofon, Loore Marie Nuutmann – laul, Rasmus Leenurm – basskitarr

Kasside orkester esitab Kontserdi Porgandipirukale. Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima…

Stsenaarium: Andrus Kivirähk

Režissöörid: Janno Põldma, Heiki Ernits

Helilooja: Olav Ehala

Produtsent: Kalev Tamm

Film haarab vaataja kaasa skautlikele radadele, näidates ehedalt ja lähedalt skautide tegemisi läbi aastaringi. Kaamera on käinud noortega kaasas nii kodumaistel skaudiüritustel kui suures maailmalaagris Rootsis. Oma skaudiaega meenutab samuti president Toomas Hendrik Ilves. Film on valminud Eesti skautluse 100. juubeliks.

Režissöör/Produtsent: Anu Aun

Helilooja: Maris Aljaste

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Maketitöötoas õpitakse tundma lavaruumi ja lava planeerimist. Tutvutakse lavaplaanidega ja makettidega. Töötoa lõpus ehitatakse lavakarpi üles lugu toetav atmosfäär.

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Muusikalikool on ainulaadne teatri ja muusika kool, kus toimub kolme erineva eriala kombo õpe, nii et üks eriala toetab teist ja arendab lapse lavalist olekut ja esinemist tervikuna. Koolis õpetavad Kelli Uustani, Märt Agu, Reeda Toots, Maria Väli, Merlin Kivi, Elisa Arus, Liina Särkinen, Anna-Marie Jakobson ja Katre Kõrts. Meistri- ja lisaklasse annavad aeg ajalt erinevad oma ala professionaalid. On õpitud nii lavavõitlust, hääletehnika eripärasid, lavagrimmi kui ka filmi tegemist. Suviti on Muusikalikoolil Rannapungerjal ka oma Muusikalaagrid, kuhu saavad tulla kõik soovijad.

Muusikalikool on 2016. aastal Katre Kõrtsi poolt loodud laste ja noorte erahuvikool, kus jagub tähelepanu ja aega igale lapsele. Koolis toimub muusikaliõpe viies vanusegrupis: väikeste laulustuudio 5-7 a, noorem vanusegrupp 8-10 a, keskmine vanusegrupp 11-13 a, vanem vanusegrupp 14-16 a ja Noortestuudio 16-18 a.

Kooli eesmärgiks on julgustada ning toetada lapse muusikalist ja lavalist arengut, edendada tema lavalisi eeldusi ning arvestada iga lapse eripäraga. Lisaks laulmisele, tantsimisele ja näitlemisele toimub koolis ka soololaulu õpetus, stepptants ning klaveriõpe toetamaks lapse üldist muusikalist võimekust. Eelmisel aastal avati ka filmikursus noortele. Nende esimene edukas film “Leia mind”  pääses ka 2022 a PÖFFi Laste ja Noorte filmiprogrammi.

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmiseriaalis “Tom ja Fluffy”.

Stseraanimi autorid: Janno Põldma/ Heiki Ernits/ Andrus Kiviräh

Režissöörid: Janno Põldma/ Heiki Ernits/ Leo Lätti

Helilooja: Olav Ehala

Produtsendid: Kalev Tamm/ Linda Sade

“Kohtumine  näitlejaga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad jõudsid teatri ja näitlemise juurde? Ja millal? Millised on olnud kõige ägedamad lavakogemused ja rollid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse näitlejalt endalt!

Fred Rõigas on lõpetanud 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala haridusteaduste magistrikraadiga. Lisaks on ta end täiendanud rütmimuusika laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning vokaaltehnikas Laulu- ja tantsukoolis WAF. Fredi lavakarjäär sai alguse 2006. aastal ansambel Greip koosseisus.

Heliloomingu ja arranžeerimisega on Fred tegutsenud alates 2004. aastast. Tema sulest on valminud mitmed laulud ja noodikogumikud. Tema seadeid kasutavad paljud koorid ja ansamblid. Värskelt valmis tal raamat “Õpime beatbox’i”.

Fredi teekond beatboxini

“2004. aasta Jõulujazz tõi Eestisse USA vokaalseksteti M-Pact, millest inspireerituna panin kokku 2006. aastal ansambli Greip. Juba esimesest päevast peale teadsin, et selles ansamblis peab olema beatbox (siis veel teadmata, mis see päris täpselt on),” kirjeldab Fred, kes 2008. aastal kirjutas EMTA-s ka magistritöö, millel teemaks “Beatbox – mis see on?”. 

Alates 2016. aastast on Fred korraldanud koolitusi nii noortele kui täiskasvanutele, kelle seas ka praegused ning tulevased muusikaõpetajad. Täna kasutab Fred beatboxi nii oma muusikatundides kui oma loomingus. “Beatbox on elustiil!” on ta veendnud.

Laulustuudio Laulumarjad on Kadrioru südames paiknev laulupesa, mis toob laulmist ja muusikat armastavad lapsed, noored ja täiskasvanud kokku särasilmsete vokaalpedagoogidega. Laulustuudios saab õppida soololaulu, ansamblilaulu, saateklaverit ja muusikateooriat. Vaatamata lühikesele tegutsemisajale on stuudio vokaalsolistid paistnud silma erinevatel konkursidel nagu Tallinna talent, Solistica, Harjumaa Laululaps ja Tähtede lava. Konkursidest vahel, et isegi kallimad on neile nende oma stuudio talvised ja kevadised kontserdid, kus kõik lauljad saavad erilise esinemiskogemuse saatebändiga.

Sel suvel, 17. juunil, astuvad Laulustuudio Laulumarjad solistid ja vokaalansambel üles festivalil Sõru Jazz, kus tehakse noortepoolne kummardus Uno Naissoo ja Arne Oidi laululoomingule.

Andrus Kivirähki raamatute “Kaka ja kevad”, “Karneval ja kartulisalat” ja “Tont ja Facebook” ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad. Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.

Stsenarist: Andrus Kiviräh, René Vilbre, Heiki Ernits, Meelis Arulepp, Mikk Mägi, Oskar Lehemaa

Režissöör: René Vilbre, Heiki Ernits, Meelis Arulepp, Mikk Mägi, Oskar Lehemaa

Produtsent: Kristel Tõldsepp

Heliloojad: Tõnu Raadik, Rihards Zalupe, Jaanus Nõgisto, Sten-olle Moldau, Rasmus Lill 

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Käsikellade ansambel on unikaalne pillidekooslus ning tegelikult sama unikaalne musitseerimisviis – mängijad ei esita mitte pikemaid partiisid nagu orkestris tavaks, vaid panevad erinevas häälestuses kellad helisema vaheldumisi. Üksteist täpselt kuulates ning sama täpselt dirigenti ja oma pause-noote jälgides sünnibki ainulaadne kellamäng.

Täna on Arsise kellade ansambel 8-liikmeline, meil on kaks muusikakooli, kelladekoolid Tallinnas ja Tartus ning kummagi kooli juures tegutsevad noorteansamblid. Meie käsutuses on üks maailma paremaid kellakomplekte, mis on valmistatud Malmarki kellatehases, Ameerika Ühendriikides. Ühtlasi oleme ka Malmarki ametlikuks esindajaks Eestis, tegeledes käsikellade müügi, puhastamise ja parandamisega.

Arsise noorte ansamblid on 10-12 liikmelised ja kasutavad 6-7 oktaavi suurust kellade komplekti, kus pilgupüüdjateks on ligi 180 cm pikkused basskäsikellad!

Fred Rõigas on lõpetanud 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala haridusteaduste magistrikraadiga. Lisaks on ta end täiendanud rütmimuusika laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning vokaaltehnikas Laulu- ja tantsukoolis WAF. Fredi lavakarjäär sai alguse 2006. aastal ansambel Greip koosseisus.

Heliloomingu ja arranžeerimisega on Fred tegutsenud alates 2004. aastast. Tema sulest on valminud mitmed laulud ja noodikogumikud. Tema seadeid kasutavad paljud koorid ja ansamblid. Värskelt valmis tal raamat “Õpime beatboxi”.

Fredi teekond beatboxini

“2004. aasta Jõulujazz tõi Eestisse USA vokaalseksteti M-Pact, millest inspireerituna panin kokku 2006. aastal ansambli Greip. Juba esimesest päevast peale teadsin, et selles ansamblis peab olema beatbox (siis veel teadmata, mis see päris täpselt on),” kirjeldab Fred, kes 2008. aastal kirjutas EMTA-s ka magistritöö, millel teemaks “Beatbox – mis see on?”. 

Alates 2016. aastast on Fred korraldanud koolitusi nii noortele kui täiskasvanutele, kelle seas ka praegused ning tulevased muusikaõpetajad. Täna kasutab Fred beatboxi nii oma muusikatundides kui oma loomingus. “Beatbox on elustiil!” on ta veendnud.

Ainulaadne võimalus lastele ja noortele! 

villemdrillem alustas oma karjääri Soundcloudis, kogudes keskkonnas enam kui miljon striimi. Laiema avalikkuse teadvusesse jõudis ta 5MIINUST x villemdrillem talvise hitiga “Paaristõuked”, mis püsis Eesti digitabelite esimesel kohal 14 järjestikust nädalat. Samal aastal avaldas ta suvehiti koos Elina Borniga, nende ühine laul ”niiea” pälvis erinevaid auhindu ja oli aasta mängituim laul raadiotes. Edukas aasta jätkus novembris, mil ta avaldas koostööd gameboy tetrisega singli “soolane värska”, mis leidis kiirelt tee edetabelite tippu. 2021. aastal avaldas ta oma debüütalbimumi “vd”, millega pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

“Kohtumine muusikuga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida muusikult põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad omale uusi laule kirjutavad? Millised on olnud kõige ägedamad esinemiskogemused ja esinemispaigad? Kuidas nad muusiku karjäärini ja lavale jõudsid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse muusikult endalt! 

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Tütarlaps toitub sellest, mida mets pakub – hommikuti kastepiiskadest, suvel marjadest, talvel puhtast allikaveest. Kui ilm vähegi lubab, magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta taimi korjates ja neist ravivaid tinktuure valmistades. Mari suhtleb meelsamini taimede, loomade ja metsavaimude kui inimestega.

Režissöör/ Produtsent: Anu Aun

Helilooja: Liisa Hirsch

Kõik me kasutame igapäevaselt oma häält ja vahel sellele ehk erilist tähelepanu pööramatagi. Lapsed laulavad sageli tundide viisi mängimise saateks – ammu enne rääkima hakkamistki! Meie hääl on meie hinge peegel ja tohutu sisemise jõu allikas, mis võib meie tavalisse argipäeva palju rõõmu tuua. Tule ja saa Sirje Medelli juhendamisel osa maagilisest improviseerimisest enda häälega!

Sirje Medell on vokaalpedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soololaulu lektor. Töötab Lavakunstikoolis ja teeb koostööd EMTA jazzosakonna lauljatega. Lõpetanud Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna MA õppe ja EMTA kaasaegse improvisatsiooni magistriõppe. Läbinud Balance In Phonation aastase koolituse, omab CCM (poplaulu) vokaalpedagoogi  sertifikaati.  Soome Laulupedagoogide ühenduse ja Euroopa kõrgkoolide popjazzlaulu pedagoogide  WoCon ühenduse liige, BIP meetodi õpetajate juhatuse liige. Lõpetanud H. Elleri nimelise Muusikakooli kammerlaulu erialal. Lühikest aega pärast seda Igor Garšneki soovitusel Otsakooli õpilane Silvi Vraidi lauluklassis.

Kandleduos musitseerivad noored andekad muusikud Paulina Andrejeva ja Miia Polding. Alles äsja pärjati kandleduo tiitliga “Tallinna talent” 2023 ning neiud esinesid konkursi lõpukontserdil Estoni kontserdisaalis. Oma duo kohta pajatavad nad nõnda: “Esimest korda kohtusime aastal 2017, Kandleorkestris Sotto Voce, kust sai alguse meie sōprus. Duo idee tekkis aastal 2020, kui mõlemad astusime õppima Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli. Kannel on meile südamelähedane, sest see on väga eriline pill – nii vana, samas nii uus. Kandle edasiarendamine kestab siiani ja paljud erinevad võtted on veel avastamata.”

Ellen Niidu ja Edgar Valteri populaarse lasteraamatu “Suur maalritöö” (1971) ainetel valminud animafilm jutustab loo sellest, kuidas maailma värvimise ime teoks sai. Kui maailm loodi, oli see värvimata ja ühtlaselt vesihalli tooni. Appi tuli vahva maalrimees, kes hakkas maailma toon tooni haaval värviliseks muutma. Eks ikka selleks, et mered saaks siniseks ja maasikad punaseks ning hoida lahus mahla piimast, tinti teest ja liimi meest. Ellu ärkavad Edgar Valteri võrratud joonistused ja Ellen Niidu lustakad värsid, millele on muusika loonud Vaiko Eplik. Meeleolukaid laule esitavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Kirjandusliku alusteose autor: Ellen Niit/ Edgar Valter

Režissöör: Aina Järvine/ Meelis Arulepp

Produtsent: Kristel Tõldsepp

Helilooja: Vaiko Eplik

Keskkooli lõpetav Mattias unistab fotograafiaõpingutest Berliini kunstiakadeemias. Tema plaanid seab ohtu armumine hulljulgesse bipolaarsesse Hannasse, kes tõmbab Mattiase kaasa sündmustekeerisesse, mis viib poisi seadusega pahuksisse. Päästes Hannat tema enese küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis ähvardab ta aastateks trellide taha viia. Karistusest pääsemiseks on ainult üks viis – lasta end süüdimatuks tunnistada. Selleks aga tuleb Mattiasel teeselda ainsat psüühikahäiret, mida ta tunneb – bipolaarsust.

Režissöör: Stsenarist/ Anu Aun

Produtsent: Priit Pääsuke/ Kaspar Kaljas

Helilooja: Sten Sheripov

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Uurikad on lahe Lahemaa noorte folkbänd, kus laulavad ja mängivad erinevaid akustilisi pille koos 11-17-a Uuri küla noored. Nende äge lavaenergia ja kambavaim on viinud neid lisaks paljudele kontserditele esinema ka folkfestivalide pealavadele ja isegi presidendilossi! Uurikad esitavad põhiliselt originaal-lugusid, mis räägivad maaelust, kodukandi looduse ja pärandi hoidmisest ning noorte igapäeva elust. Ansamblil on palju populaarseid muusikavideosid ja 2021. a. anti välja album “Õnn tuli õuele”. Uurikad valiti ka üle-eestilise konkursi “Noor pärimusbänd 2022” võitjateks.

Hanna Liisa Talts – laul

Sofia Rutiku – viiul

Lisette Moks – kitarr

Mariel Moks – kellamäng

Birgit Moks – ukulele

Miia Vanahans – ukulele

Henri Uustalu – flööt

Kädi Ülle – basskitarr

Matias Kosemets – akordion

Marliis Kosemets – mandoliin

Ekebert Esken – löökpillid

villemdrillem alustas oma karjääri Soundcloudis, kogudes keskkonnas enam kui miljon striimi. Laiema avalikkuse teadvusesse jõudis ta 5MIINUST x villemdrillem talvise hitiga “Paaristõuked”, mis püsis Eesti digitabelite esimesel kohal 14 järjestikust nädalat. Samal aastal avaldas ta suvehiti koos Elina Borniga, nende ühine laul ”niiea” pälvis erinevaid auhindu ja oli aasta mängituim laul raadiotes. Edukas aasta jätkus novembris, mil ta avaldas koostööd gameboy tetrisega singli “soolane värska”, mis leidis kiirelt tee edetabelite tippu. 2021. aastal avaldas ta oma debüütalbimumi “vd”, millega pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel. 2023. aasta alguses avaldas ta järgmise hittloo “hoia end” koos Karl Killinguga. Killing ja Villemdrillem on koostööd teinud aastaid, ent pala “hoia end” näol oli tegemist kahe muusiku esimese ametliku ühissingliga.

Noor laulja, laulukirjutaja ja produtsent Karl Killing on produtseerinud ja kirjutanud lugusid tuntud Eesti artistidele nagu 5MIINUST, villemdrillem, Elina Born, Grete Paia, Jüri Pootsmann ja pluuto. Killing saab oma loominguks tõuke isiklikest kogemustest ja emotsioonidest ning väga erinevatest žanritest, ent tema kuldvalemiks on R&B. Valmimas on tema kauaoodatud debüütalbum, mille esiksingel “Linda” jõudis kuulajateni 2022. aasta sügisel. Selle aasta jaanuaris ilmunud “hoia end” koos villemdrillemiga jõudis Eestis Spotify TOP50 esikohale.

INGER-i näol on tegemist omanäolise laulja ning laulukirjutajaga, kes on laiemat publikumi saanud nautida alates 2017. aastast, mil jõudis konkursi Noortebänd finalistide hulka. Oskuslik laulukirjutamine ning meeliköitvad meloodiad on märksõnad, mis temaga kaasas käivad ning neid kahte hindasid kõrgelt ka Eesti Laulu žürii ja publik, kes üheskoos INGERile 2019. ja 2020. aastal finalisti koha omistasid.

Alanud aastale astub laulja vastu ka uue hingamisega – eelnevad aastad on teadmisi ja kogemusi andnud igas eluvaldkonnas ning kuulajaskond saab sellest osa värske loomingu ning uuenenud lavakoosseisu kaudu.

Kohtumine muusikuga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida muusikult põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad omale uusi laule kirjutavad? Millised on olnud kõige ägedamad esinemiskogemused ja esinemispaigad? Kuidas nad muusiku karjäärini ja lavale jõudsid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse muusikult endalt! 

Spetiaalselt festivali jaoks kokku kutsutud duo viib lapsed seiklema muusikalisele matkale, kus kohtutakse nii tuule kui raju, päikese kui vihmaga, meretormi kui vikerkaarega.

Särav Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud palju heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Tema suhtumine loomingusse on keskmisest märgatavalt vabam, nii on ta aastate lõikes lubanud endale aina uusi žanrilisi suundi ja kollektiive. Ta on soleerinud paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning produtseerinud lisaks arvukatele koostöö albumitele ka ise seitse albumit, millest nelja on tunnustatud Eesti Muusikaauhindadel oma kategooria aasta parimaks,  sh maineka Saksamaa plaadifirma ACT poolt väljaantud “In Duo with Mihkel Mälgand”.

Fantaasiapillimängija Silver Sepp on kui leiutaja, multiinstrumentalist, laulja ja laulude looja ühes. Puupakk, mille sisse taotud suured naelad, vett täis plekk- ja plastkausid, vana jalgratta esiratas, lihvimismasin, vana tolmuimeja, nööri külge riputatud lauajupid – see pole niisama üles loetud kila-kola, vaid asjad, millest muusik Silver Sepp suudab välja meelitada imelisi helisid. Eesti kõige erilisemate pillide mängija tiitel kuulub kahtlemata talle. Silver Sepp on mänginud ansamblites nagu Ro:toro, Svjata Vatra ja Bombillaz.

Gustav Adolfi Muusikakool on erahuvikool, kus õpitakse valdavalt just rütmimuusikat. Kooli eripäraks on bändiõpe, kus on võimalik oma erialased oskused koheselt koosmängus proovile panna ning nii ühtlasi ka oma lemmikud raadiohitid bändiklassi tuua ja koos kaasõpilastega selgeks õppida.

õp Ott Adamsoni BÄND

Tobias Aas – trummid
Tony Raid – elektrikitarr
Lev Vassilev – laul
Ludvig Janisk – bass

Esimene kiikamine produtsendimaailmasse! Just seda saabki teha täiesti uuelaadsete taskusüntesaatoritega. Taskusüntesaatoreid on erinevaid, aga need töötavad sarnastel põhimõttel – need on väga võimekad instrumendid, millega lapsed saavad katsetada erinevate rütmimustrite ning helimaastikke loomist. Taskusüntesaatorite õpituba viib läbi Iti Teder.

Tootesponsor on Progrear, brand Teenage Engineering.

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Maketitöötoas õpitakse tundma lavaruumi ja lava planeerimist. Tutvutakse lavaplaanidega ja makettidega. Töötoa lõpus ehitatakse lavakarpi üles lugu toetav atmosfäär.

Kolmepäevase muusikalaagri “Noor musitseerija”, mis eelnes festivalile, juhendajateks on rahvusvahelise kogemusega laulja ja helilooja  Pille-Rite Rei ning pop- ja jazzbändidest tuntud trummar Ahto Abner. Laagris keskenduti koosmängu lihvimisele ning ühise repertuaari omandamisele, mille tulemusena esinetakse laagris õpitud paladega festivalil ka teistele omaealistele.

Laura kirjeldab iseennast: “Olen Laura Kukk, Eesti Noorsooteatri näitleja ja suundusin siia tööle pärast lavakunstikooli lõpetamist. Õppisin 28. lennus näitlejaks. Muusika on mind köitnud väikesest peale, mistõttu olen alates 6. eluaastast laulmisega tegelenud, käin ka praegu aktiivselt soololaulutundides. Unistan rollist mõnes muusikalis.”

“Kohtumine  näitlejaga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad jõudsid teatri ja näitlemise juurde? Ja millal? Millised on olnud kõige ägedamad lavakogemused ja rollid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse näitlejalt endalt! 

Djembe, on kõige  populaarsem Lääne-Aafrikas pokaaltrumm. Tuntud ka nimetustega djenbe, jembe, jymbe või yembe. Trummide vanust arvatakse olema umbes 800 aastat. Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Seejärel kaunistatakjse trummid mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale. Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Just koosmängu rõõmu pakubki trummide õpituba, mida viib läbi François Archanjo.

Lolala on laulja-lauluõpetaja Anna Kuchinsky ja helilooja Arian Levini perebänd. Koos nad loovad lihtsaid ja õpetlike lastelaule eesti keeles. Duo repertuaaris on hulganisti lõbusaid laule, mis saadaks lapsi igapäevaselt ja aitaks maailmaga mängulisemalt tutvuda.

Lolala kontsert “Kus on kass?” on kaasahaarav kontsert-etendus, kuhu on põimitud bändi kõige tuntumad lood. Kontserdil otsitakse kassi ja uuritakse tema hingeelu, kõlavad uue albumi laulud ja muidugi laste lemmikud “Jänku laul”, “Värvilaul”, “Tähestikulaul”, “Kõdilaul” ja paljud teised! Saab laulda ja tantsida!

Lolala on Anna Kuchinsky ja Arian Levini pere südameprojekt, mis sai alguse detsembris 2019, kui nende esimene laps oli vaid 6-kuune. Kuigi Lola sündis laulja-lauluõpetaja ja helilooja perre, oli värskete vanemate lastelaulude repertuaar peaaegu olematu. Kuna oskuste ja kogemuste pagas oli piisav, otsustati laulud lapsele hoopis ise kirjutada.Tundus, et nõudlus uute lastelaulude järgi võib olla ka teistel vanematel, nii et laulud jagati ka YouTube’s. Siit saigi alguse Lolala teekond!

Tänaseks on Lolala laulud palavalt armastatud väikelaste seas ja neid on interneti avarustel kokku kuulatud üle 10 miljoni korra!

Saue Muusikakool on tõeline teerajaja ja hea eeskuju, mis puudutab rütmimuusika osakonna loomist juba ligi 20 aastat tagasi. Muusikakoolist on välja kasvanud tänaseks suurepäraseid tegevmuusikuid nagu näiteks Holger Marjamaa, Mairo Marjamaa, Linda Kanter, Kaarel Liiv, Martin-Eero Kõressaar, Oliver Povel-Puussepp, Joosep Talumaa. Kooli pikimaks traditsiooniks on alates 1998 a-st korraldatavad “Loomingu ja Improvisatsiooni Päevad” ja aastast 2003 toimuv Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika festival “Visioon” www.noortejazz.ee. Igal aastal osaleb juunikuus toimuval festivalil noori muusikuid üle kogu maailma.

Ainulaadne võimalus lastele ja noortele! 

Alika on Eesti laulja, saatesarja “Eesti otsiub superstaari” kaheksanda hooaja  võitja. Ta on edukalt osalenud paljudel laulukonkurssidel, mille hulgas The Baltic Voice, New Wave Junior, Kaunas Talent, Bravo Laulukonkurss, Berlin Perle. 2023. aastal võitis ta konkursi “Eesti laul 2023” ja on Eesti esindaja Liverpoolis toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel looga “Bridges”. Eesti muusikamaastiku üks säravamaid vokaaltähti astub festivalil üles oma bändiga esitades oma singleid ning lemmikmuusikat.

“Kohtumine muusikuga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida muusikult põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad omale uusi laule kirjutavad? Millised on olnud kõige ägedamad esinemiskogemused ja esinemispaigad? Kuidas nad muusiku karjäärini ja lavale jõudsid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse muusikult endalt! 

MUBA on Eesti ja Põhjamaade uusim ning kaasaegseim muusika- ja balletikool, kus saab alates 2022. aasta sügisest esmakordselt Eestis omandada juba alates 5. klassist rütmimuusika haridust.

Muusika- ja balletikooli MUBA rütmimuusika osakonna statuudis on kirjas, et õppetöö keskmeks on ansamblimäng, mida toetavad eriala ja muusikateoreetilised õppeained. Seega võib vast julgelt väita, et rütmimuusika suuna alusprintsiipideks on ansamblimäng, kuulmispõhine õpe ja improvisatsioon.

Seda toredam on tõsiasi, et kõige suurem “ansambel” ehk bigband tulebki MUBA-st. MUBA bigbandi juhendajaks on Siim Aimla ja selle ette astuvate vokaalsolistide juhendajaks Hanna-Liina Võsa.

Ewert Sundja on armastatud eesti muusik, laulja ja laulukirjutaja, keda kõige enam teatakse bändi Ewert & The To Dragons bändiliikmena. 

Ewert and The Two Dragons on akustilist indie rocki’i viljelev Eesti, kes on edukalt tegutsenud juba 2009. aastast alates. Ansamblisse kuuluvad lisaks Ewertile veel Erki Pärnoja, Kristjan Kallas ja Ivo Etti. Bänd on andnud oma karjääri jooksul sadu kontserte nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, sh festivalidel nagu Positivus, Provinssirock, Hultsfred, Pinkpop, Lowlands, Frequency, Haldern Pop, Pohoda, Colours of Ostrava, Rolling Stone Weekender jpt.

Lisaks edukale tegutsemisele popmuusika maastikul, on Ewert Sundja kirjutanud veel hiljuti muusika filmile “Sipsik” (2020).

Ansambel INDIGO (sünniaasta 2005-2006) on Meero Muusikus tegutseb vokaalansambel, mis tegutseb õpetaja Maria Väli juhendamisel. Huvikooli Meero Muusik eesmärgiks on tuua lapsed juba varajases lapseeas muusika juurde, et arendada nende loovust läbi emotsioonide, rütmide, helide, liikumise ja sotsialiseerumise. Nende soov on avastada laste anded ning arendada neid muusikas, et neist kasvaksid muusikat armastavad ja mõistvad inimesed. Kooliealiste laulurühmades tegeletakse põhjalikult muusika väljendusoskuste arendamisega.

Sarah Maria Leinatamm – vokaal

Anneliis Aljas – vokaal

Beatrice Suimets – vokaal

Ave-Mirjam Luik – vokaal

Mirtel Rist – vokaal

Marianne Leibur on laulja, viiuldaja ja laulukirjutaja. Tema esitusi ja häält iseloomustavad soojus, sametilisus ning loomulik ja sundimatu lavaline olek. Lauljatari omalooming on enamjaolt eestikeelne. Tema jaoks on emakeelel tugevam jõud ja tähendus, sõnad paigutuvad sügavamale südamesse. Mistahes muusikastiili ja esituse juures hindab ta emotsionaalset väärtust ja siirust. Marianne ja Janno on lauljanimelises trios koos pianisti Joel Remmeliga musitseerinud juba mitmeid aastaid. Hetkel pälvib Marianne suurt poolehoidu ja kiitust menusaates “Uus laul”, kus teiste võistluspalade seas ka tema enda kirjutatud “Kohtumisrajad” on tänaseks finaali jõudnud.

Janno Trump on Eesti üks hinnatumaid noorema generatsiooni bassiste, eelkõige tegev jazzmuusikuna, kuid mänginud ja plaate salvestanud ka väga erinevate pop- ja rockartistidega. Ta on kirjutanud muusikat nii väiksematele jazzansamblitele kui bigbändile, olnud mitmete suurte muusikaprojektide kunstiline juht  ning on eestvedajaks kollektiividele JT Conception ja Janno Trump Clarity Ensemble.

Kohtumine muusikuga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad artistiga vahetult kohtuda ning küsida muusikult põnevaid küsimusi.  Kust ja kuidas ammutada inspiratsiooni? Kuidas nad omale uusi laule kirjutavad? Millised on olnud kõige ägedamad esinemiskogemused ja esinemispaigad? Kuidas nad muusiku karjäärini ja lavale jõudsid? Kes olid nende eeskujud ja mõjutajad? Julged küsijad saavad vastused otse muusikult endalt! 

Alika Milova on Eesti laulja, saatesarja “Eesti otsiub superstaari” kaheksanda hooaja  võitja. Ta on edukalt osalenud paljudel laulukonkurssidel, mille hulgas The Baltic Voice, New Wave Junior, Kaunas Talent, Bravo Laulukonkurss, Berlin Perle. 2023. aastal võitis ta konkursi “Eesti laul 2023” ja on Eesti esindaja Liverpoolis toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel looga “Bridges”. Eesti muusikamaastiku üks säravamaid vokaaltähti astub festivalil üles oma bändiga esitades oma singleid ning lemmikmuusikat.